Äripäev 25: kes selle loo tellis ehk 11 küsimust Äripäeva kohta

1. Mis oli majanduslehe Äripäev tööpealkiri? Tänased Ärid. Esimene lehenumber maksis 50 kopikat. Esimene tiraaž ulatus 50 000 eksemplarini ja see jagati laiali mõne tunniga.

2. Kui tihti ilmus Äripäev alustades?9. oktoobril 1989. aastal ilmus esimene Äripäev. Tol aastal jõudis lugejateni veel kaks numbrit ning aastavahetusest ilmus leht juba kord nädalas. Päevaleheks muutus leht 1996. aastal.

3. Millest kirjutas esimene lehenumber?Tolleaegne Rootsi väliskaubandusminister Anita Gradin ennustas, et turumajandusele üleminek saab Balti riikides olema hõlbus, kuna inimesed on reformidele altid.

Peeter Raidla pani ette, et Eesti misside valimise võiks glamuursemaks timmida. "Eesti miss maksab täpselt nii palju, et ta aasta jooksul, mil tal on õigus krooni kanda, ei peaks kordagi ainelistele muredele mõtlema. Et ta aga ka Eestile kasu tooks, peame juba hea seisma meie, Eestimaa elanikud".

Praegune presidendi pressipealik Toomas Sildam kirjutas, kuidas Viru hotell tõmbas nii ärikaid, lõbutüdrukuid kui kriminaale ning kõrvetas operatiivtöötajaid.

Eesti NSV toonane plaanikomitee esimees Edgar Savisaar tõi lehes välja, mida on vaja, et isemajandav Eesti ja siinsed firmad vabalt ning kasumlikult tegutseda saaks - raha, vajalikud seadused ning eksporditurgude leidmine. "Kui küsida, mida täna majandustegevust alustanud väkeettevõtja kõige enam vajab, siis on vastus üsna täpselt aimatav - ta vajab kindlustunnet homse suhtes," kirjutas Savisaar.

4. Miks ilmub Äripäev roosal paberil?Lehe ilmuma hakkamise ajal oli paber Eestis juba tõsiseks defitsiidiks muutumas. Rääkimata roosast paberist, mida Eestis üldse ei toodetud. Ent üks tõeline majandusleht tuleb ju ikkagi trükkida roosal paberil - nagu Dagens Industrigi. Rootslased olid selles küsimuses mõistvad: paberi lubab saata Dagens Industri.Kuid taas tõstatus probleem - Äripäeva teenitud rubladega ei saa ju roosa paberi eest maksta. Õnneks lahenes seegi probleem suhteliselt kiiresti - lehe asutaja Mainor saatis Rootsi paberitehasele vajaliku koguse rublade eest ostetud kasepakke ja asi toimis.

Ühel korral, 10. sünnipäeva eel ehk 8. oktoobril 1999. aastal, on leht ilmunud ka valgel paberil.

5. Kuidas valmisid esimesed lehenumbrid, kui sisu toodeti Eestis, aga trükiti Rootsis?Eestis valmistati ette lood, misjärel sõideti kujundamiseks ning lehe trükkimiseks Rootsi. Stockholmis elati mõned päevad Dagens Industri kulul kuninglikku elu ning sõideti seejärel laeva ning järjekordse lehenumbri valmistiraažiga tagasi. Ajal, mil valdav osa eestimaalasi ei näinud Rootsimaa külastamise võimalust uneski mitte, käisid Äripäeva toimetuse liikmed Rootsimaal nii tihti nagu oleks tegu maale vanaisa juurde sõiduga.

6. Millal ilmus Äripäeva esimene juhtkiri?Nimetu, toimetuse seisukohta selgitav arvamuslugu hakkas ilmuma lehes 1994. aastal. Esimene nägi ilmavalgust 5. oktoobril. Juhtkiri sünnib toimetuses arutelu käigus ning selle eesmärk on panna lugejat kaasa mõtlema.

Üks tuntumaid pärandeid, mida Äripäev juhtkirjades majandusse toonud, on mõiste JOKK ehk juriidiliselt on kõik korrektne.

Lehe endine arvamustoimetaja Mati Feldmann kasutas mõistet 2006. aastal ja selgitas seda hiljem ise nii: "Mõtlesin, millega juhtkirja lõpetada. Meenus, et koolimatemaatikas lõppes mingi väite tõestamine tavaliselt lühendiga m.o.t.t. ehk mida oligi tarvis tõestada. Kavatsesin juba lõppu m.o.t.t. panna, kui esitähed j.o.k.k. torkasid silma. Tundus omamoodi tabav, sest argikeeles kasutatakse jokki tähenduses läbi, otsas, valmis. Negatiivses mõttes. Aga tehingud, mida poliitikud ja ärimehed õigustasid, olidki tavaarusaama järgi taunimist väärt, aga kinni polnud otseselt kusagilt hakata"

7. Miks Äripäev juhtkirjas valimiseelistusi jagab?Erinevalt kõigist teistest Eesti ajalehtedest annab juba paarkümmend aastat Äripäev valimissoovituse. Sellega väljendab ja põhjendab leht oma maailmavaadet, aidates niimoodi ka lugejal otsust teha.

Teine oluline eesmärk valimissoovituse andmisega on tekitada debatti: toimetus eeldab, et lugeja mõtleb kaasa ning kõrvutab omi argumente Äripäeva omadega. Mida rohkem seisukohti ja argumente valija läbi kaalub, seda adekvaatsema otsuse ta teeb.

Valimissoovituse andmine ei tähenda, et leht asuks selle erakonna positsioonidel või et selle erakonna esindajad pälviksid mingisuguse immuniteedi. Selle erakonna esindajad ei käi toimetajatega lõunal ega anna soovitusi, missugused lood peaksid Äripäevas ilmuma. Valimissoovituse pälvinud erakond ei leia armu, kui saab hakkama millegi taunitava, ebaausa, korruptiivsega. Näiteks viimastel europarlamendi valimistel soovitas Äripäev valida IRLi poolt ja suvel kritiseeris toimetus partei välja käidud 500eurose maksuvaba miinimumi ideed.

8. Miks sorib Äripäev teiste inimeste ja ettevõtete rahakotis?Teiste raha lugemist heidetakse toimetusele ette mitmesuguste edetabelite koostamisel. Äripäev kogub ja avaldab regulaarselt andmeid ettevõtete ja ettevõtjate käekäigu kohta. Koostame enam kui 20 aastat erinevaid pingeridu, eesotsas Eesti Edukamate Ettevõtete TOP100, kiiresti kasvavate firmade ehk Gaselli TOPi ja Rikaste TOPiga.

Äripäeva visioon ja ambitsioon on luua Eestis maailma kõige informeeritum ettevõtluskeskkond. Firmade ja ettevõtjate pingeridadesse seadmine on osa selle täitmisest - edetabelid toovad avalikkuse ette, kes on tegijad, kes kiired arenejad, kellel on raha ja kes on ühiskonna mõjukamad.

9. Kui palju maksab artikkel Äripäevas?Ajakirjandusliku sisuga artiklite teemavaliku, fookused ning allikad otsustavad Äripäeva toimetajad ning ajakirjanikud. Toimetus töötab lugejate ehk ettevõtlike inimeste huvides ning sellest lähtuvad ka rõhuasetused ja artikliteemad. Äripäeva soov on lisaks informeerimisele ka ettevõtlusmaastikku kõige läbipaistvamaks muuta, mistõttu ei saa lisaks artiklite lehte kauplemisele end nii-öelda välja osta või rääkida Äripäeva edetabelitest, mis reastavad oma ala parimad.

Ehk kui ajakirjanik võtab teie ettevõttega ühendust, pole vaja küsida "kas selle loo eest peab maksma?" (ei pea), vaid rõõmustada tähelepanu üle ning oma kogemust kommentaariks jagada. Ajakirjanik töötab lugejate ehk teiste samasuguste ettevõtlike inimeste heaks.

Reklaamartikleid, mille sisu valib tellija, saab Äripäevas avaldada, nende hinnakirja annab reklaamiosakond.

10. Kuidas Äripäev teemad leiab?Selleks on erinevad võimalused. Osa teemasid toovad toimetusse ajakirjanikud-toimetajad. Nad saavad neid nii allikatelt vihjetena, kommentaaridena, kui leiavad reklaamidest ja avalikest registritest, andmetest ning firmade aastaaruannetest.

Osad teemasid joonistub välja Äripäeva edetabelitest - kes on kiired kasvajad, kellel nii hästi ei lähe ning miks. Nende juures toome artiklites välja inimesed, kes ettevõtete ja raha taga tegutsevad.

Samuti saadetakse nii toimetusse kui ka otse ajakirjanikel, vihjeid - nii anonüümseid kui personaalseid.

Päevanormi artiklite kirjutamiseks ajakirjanikele seatud ei ole. Artikliga tuleb tegeleda nii kaua, et see on hea, tasakaalus ehk sõna on saanud kõik osapooled ning materjal on kas hästi kokku kirjutatud või järjest enam ka videolooks vormitud.

11. Kes on Äripäeva toimetuses kõige populaarsem?Neljandal korrusel on Äripäevas suur akvaarium ning selles ujuvad kalad, eesotsas väga suure piraajaga, pälvivad külastajatelt kõige suurema tähelepanu ning elevuse. Sõltumata sellest, kas tegemist on majanduslehe tegemisest huvitatud ekskursioonil olnud koolilastega või BBC ajakirjanikega, kes tulid peatoimetajaga rääkima kriisi mõjudest Eestile ning Euroopale.